10 september 2012

Põhjaka


Juba mõni aasta võib Eesti toidublogimaastikult lugeda positiivsust täis arvustusi Põhjaka mõisa köögist. Ja seda täiesti õigustatult, sest tegemist on suurepäraselt hubase kohaga, mis asub Tallinn-Tartu maantee ääres, Mäo lähedal. 

Põhjaka köögipoolega puutusin mina esimest korda kokku hoopiski Vilsandi saarel, kus Põhjaka kokad kolme päeva jooksul pulmakülaliste toidulaua eest hoolitsesid. Maitseelamused olid täiesti mällusööbivad, samas toidud ehedad ja lihtsad. Alustades ühepajatoidust, kukeseenekastmest ja vahepalaks mõeldud külmast supist kuni lamba- ning metssealiha, mõnusate juurikate ja angerjasupini. Lühidalt öeldes oli selge, et Põhjaka mõisa peab ikka lähiajal külastama. 

Plaan sai tehtud ning pühapäeva hommikul suundusime Maarjaga Tartu linnapiirile, et käpp püsti ajada ning endale mõni transpordivahend püüda. Auto peale saimegi päris kiiresti ning tunnikese pärast olime juba Mäekülas. 





Jõudsime Põhjakale lõuna ajal. Algul ehmatas veidi mõisa poole sisse keeravate ja sealt lahkuvate autode hulk - tundus, et ehk oleks pidanud laua kinni panema. Poleks arvanudki. Õnneks siiski mõned vabad lauad leidusid.


Eelroaks sai valitud Kalamatsi meierei kitsejuust pesto ja tomatiga. Tegemist on väikese lähedalasuva talumeiereiga, kes valmistab kitsepiimast värsket toorjuustu. Ja värske oli see tõepoolest. Mahe, kreemjas värske kitsejuust värskel leival koos pestoga - sellest piisas, we're sold :) Ma mõtlen praegu, et kui ma peaks kunagi maal elama, siis kitsed võiksid olla toredad loomad küll :D



Pearoaks valisin seakaela sinepi ja värske salatiga. Äärmiselt mõnus ja parajalt suur tükk liha, oskuslikult valmistatud. Peab tunnistama, et salatit oleksin mina taldrikule kuhjanud umbes neli korda rohkem, kuid egas kogu aeg ei pea nii põhjalikult sööma nagu mina harjunud olen :) Lisaks oli taldrikul mingi eriti põnev marineeritud juurikas. Ma pakun, et tegu võis olla rõikaga. Igal juhul oli ta väga maitsev. Maarja valitud veisekotlet tomatikastmega pälvis samuti kiidusõnu.

 

Otsustasime, et kui juba nii kaugele tuldud, siis peaks ära proovima ka Põhjaka kuulsa Napoleoni koogi, olgugi et tavaliselt me kumbki selliseid asju väljas ei söö. Ja ei kahetse - kook on krõbe, suusulav ning mitte millegagi pole koonerdatud. Esimest korda pakutakse mulle väljas süües koogitükki, mis on sellise suurusega, nagu mulle meeldib :D Tõsiselt - kui teil Tallinnasse või Tartusse sõidul palju aega ei ole, põigake siiski Põhjakalt läbi. Tasub minna ainuüksi selle koogi pärast. 

Ja tulebki ühineda nii paljude teiste kiitjatega ja öelda, et tegu on tõesti ülivõrdes hea kohaga. Nii õhkkonna, toidu kui ka kõige muu poolest.  

Fotod: Põhjaka mõis
  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar